https://graph.facebook.com/v2.12/200919100453701?fields=posts.limit(21){full_picture,message,created_time,picture,permalink_url}&access_token=EAADBx1wnBY4BAGUKQQbZCcd3gTeZA3XNQwO9E3LZChHYDxFtxDkIPD6L2c6WeOxOBz7KrTbPn1EdPTvu2alf5r239ffxqZCPctq8FarM9uAQSIFq3CcrDwwUf3DqlhV0Fe2MP1n9qNQ8r8utmgn959uHPJDemFxX6awO65vnvQZDZD

Meie esimesed rentnikud on juba kohal! https://www.kinnisvarauudised.ee//uudised/2019/11/29/fahle-pargi-esimesed-uurnikud-kolivad-sisse

03.12.2019 - 10:42

Loe lähemalt

#tbt Emil Fahle kõrval on meie kvartalis olnud teisigi silmapaistvaid juhte. Üheks neist on Georg Arnold Eggers, kelle Eesti eluolu edendamise märke on tänaseni näha ning tunda. Vaid 22. aastasena asutas ta 1813. aastal Tallinnas laenuraamatukogu , millele lisas 6 aastat hiljem juurde raamatukaupluse. Kirjastamist alustas ta 1822.a. Hiljem laiendas ta oma tegevust Peterburi. 1835. a rentis G. A. Eggersi raamatukaupluse Franz Ferdinand Kluge. 1847. a asutas F. Kluge kirjastuse Tallinnas. 1848. a ostsid F. Kluge ja Carl Ströhm G. A. Eggersi raamatukaupluse. Äri sai nimeks, tänaseks juba tuntud - Kluge & Ströhm. Samal ajal kui Eggers oma esimese laenuraamatukogu asutas, ostis Härjapea oja kaldal asunud paberiveski krundi koos lagunenud hoonetega Peterhofi paberivabriku direktor Friedrich Wilhelm Wistinghausen. Paberivabriku ehitus algas 1826. a ja kestis vaheaegadega kuni 1838. a-ni. Wistinghauseni tabasid aga majanduslikud probleemid, mistõttu jäid vabrikuhooned ligi 7. aastaks aresti alla kuniks, 1836. a ostis vabrikuhooned Johann Wilhelm Donat. 1839. a alustati tootmist, 1841. a oli ettevõttes 125 töölist, neist 39 naist ja 24 last. Nagu mujal, nii ka Donati vabrikus töötati varahommikust hilisõhtuni . Sellele ajale oli iseloomulik laste tööjõu ulatuslik kasutamine. Töötasu oli neil väga minimaalne ning tööpäev kestis samuti varavalgest hilisõhtuni. Ekslik oleks seda varakapitalistlikku perioodi seostada ainult kasu tagaajamisega. Donat võttis laenu ja soovis vabrikut jõudsalt edasi arendada kuid rae poolne blokaad Ülemiste veele ning kalli paberimasina ostuga kaasnenud suur võlakoormus päädis Donat'i surmaga 1847. aastal. 1849. a ostis paberivabriku Georg Eggers, kes lisas aurumasina läbi omapoolsed täiendused vabrikule kuniks temagi ootamatult 1851. aastal lahkus. Pärast seda läks paberivabrik rendile paberimeister Peeter Verrevsoni kätte. Tema juhtimisel töötas vabrik ligi kolm aastakümmet... Kelle uudishimu soovib ka Eggersi poolset vabriku ostuhinda teada või kuidas vabrik Verrevsoni poolt juhtiud sai, saab seda lugeda Robert Nermani kokkuvõttest allpool. https://epl.delfi.ee/eesti/saatus-nookis-ulemiste-vabrikut?id=50978834

21.11.2019 - 10:15

Loe lähemalt

#tbt Fahlest rääkides, ei saa mööda vaadata meie naaberlinnaosadest, millest üheks on kohe üle-tee asuv Sikupilli (). Sikupilli linnaosa mineviku käsitlemisel tekib alati küsimus: millest selline kohanimi? "Põhjusi võib olla mitu. Kindlasti mõjutas sellise nime kasutuselevõtmist juba varem Sikupilli kõrval asunud Torupilli linnaosa nimi" kuid mõjutusi võib olla teisigi. Robert Nerman on teinud hea ja ülevaatliku kokkuvõtte, mida saab lugeda siit: https://www.postimees.ee/1690507/sikupilli-linnaosa-sai-alguse-kitsepidajate-hurtsikutest

14.11.2019 - 9:30

Loe lähemalt

Eelmine nädal kohtusid Tallinnas Balti ehitusjärelevalve asutuste juhid ja spetsialistid Lätist, Leedust ja Eestist. ▪ Selle kohtumise raames sooviti tutvustada neile ka mõnda huvitavat uusarendust, mis Eestis hetkel on ehitamisjärgus ja selleks valiti #Fahle kvartal. ▪ Kohtumisel selgusid ehitusjärelvalve kui valdkonna erinevused ja sarnasused riigiti ▪ Külalised Būvniecības valsts kontroles birojs jäid kohtumisega rahule ja täname neid visiidi eest

11.11.2019 - 13:01

Loe lähemalt

Täname Äripäeva auväärse "Kinnisvara TOPi" II. koha eest "... Ettevõtte juhatuse liikme Kenneth Karpovi sõnul jäid nad eelmise aastaga rahule ja ka käesolev aasta on läinud tõusvas joones. „Üldiselt võib öelda, et kinnisvarasektor on aktiivne ja võime ka oma tulemusega rahule jääda - meil on Fahle projekt, millega aktiivselt tegeleme.”" https://www.kinnisvarauudised.ee/top/2019/11/04/topi-voitjad-kinnisvara-peab-tekitama-emotsioone

09.11.2019 - 13:02

Loe lähemalt

#tbt Eilse Rail Balticaga seotud uudise valguses meenutame, et ka Fahle kvartalis Tartu mnt 82 ja 84a vahel kulges raudtee (harutee), mille jaoks oli rajatud läbi 84a esimese korruse kangialune. ▪ Mis on kitsarööpmeline raudtee? Kitsarööpmeline raudtee Eestis oli 19. sajandil ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ehitatud piirkondlik või tööstusettevõtete majandustegevuseks rajatud kitsarööpmeline raudteetaristu. ▪ Kitsarööpmeliseks raudteeks nimetatakse raudteed, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm. ▪ 19. sajandi lõpus toimus Euroopas ja Venemaa keisririigis intensiivne tehnika areng ja seda eriti just raudteede osas. Kuna põhimagistraalidena rajatud Balti raudtee laiarööpmeliste raudteede ehitus ja ekspluatatsioon oli võrdlemisi kallis, ehitati erakapitali poolt kubermangusisesed odavamad juurdeveoraudteed, et lahendada väiksemate piirkondade kaupade ja reisijate liikumise vajadus. ▪ Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal, sellele järgnes Tallinna tänavaraudtee 1888. aastal (Tallinna tramm). ▪ Esimesed vedurid telliti Belgiast, firma St. Leonard alustas auruvedurite ehitamist juba 1894. aastal. Konstruktsioonilt olid need tankvedurid, st kogu vedurite kütuse- ja veevaru oli paigutatud veduri külgedele ehitatud tankidesse ehk mahutitesse. ▪ Pärast Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda toimunud Eesti raudteede ümberkorraldusi muutus juurdeveoraudtee staatus, sest Vabadussõjale järgnenud perioodil oli raudtee olukord kehv ja omanikud kadunud. Seetõttu otsustas Eesti riik juurdeveoraudtee 1. oktoobril 1923 natsionaliseerida. Sellega tekkis seaduslik alus riigipoolseteks investeeringuteks sellesse. Riigistatud raudteevõrku hakati nimetama Pärnu–Tallinna Raudteeks ehk lühendatul PTR. ▪ 18. augustil 1926 liideti Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega senine eraldi tegutsenud PTR 1. septembrist kogu infrastruktuuri ja veeremiga riigiettevõttega Eesti Vabariigi Raudteed (EVR). ▪ Tõenäoliselt kõige tuntum kitsarööpmeline raudtee Eestis, mis ka tänaseni säilinud, on Naissaarel 750mm rööpme laiusega raudtee. ▪ Pildil - Rong Roomassaare sadamas (Saaremaa raudtee) ning Tiit Blaat'i pildistatud rong Naissaarel ▪ Rohkem infot Eesti kitsarööpmelise raudtee kohta leiab siit: http://www.wikiwand.com/et/Kitsar%C3%B6%C3%B6pmeline_raudtee_Eestis

07.11.2019 - 10:44

Loe lähemalt

#tbt Paberivabriku siseruum (praegune Tartu mnt 80d) II korrus

24.10.2019 - 8:27

Loe lähemalt

#tbt Paberivabriku siseruum (praegune Tartu mnt 80d). Esimene korrus

17.10.2019 - 8:27

Loe lähemalt

#tbt Eelmise postituse jätkuks - Tselluloosivabrik Osse & Co paberivabriku ehitusprojekt 1909.a, sign. eh.tehnik Otto Schott, kuid projekti tegelik autor on arhitekt Jaques Rosenbaum Tartu mnt ja Tselluloosi tänava nurgal koos asendiplaani, lõigete ja vaadetega

12.10.2019 - 8:34

Loe lähemalt

#tbt Vaade üle Tartu mnt edelasse ca 1911. aastal. Paremal paberivabriku (80d) kagufassaad. Vasakul vana (80d) ja paremal uue (80b) paberivabriku hoone, neid lahutas Tselluloosi tänav. Vaade Tartu maanteelt, foto 1911-1912. a.

10.10.2019 - 9:20

Loe lähemalt

Kas autoparklas võiks ... pidada kunstinäituseid? või olla roheala? Millised mõtteid me Fahles kaalume, loe lisaks siit: https://kodustiil.postimees.ee/6793158/fahle-parki-kerkib-seninagematu-parkimismaja

05.10.2019 - 8:55

Loe lähemalt

#tbt Edelafassaadi kujundas juugendviil ja murdkelpkatus. Kolmnurkviiluga hoone on 1926. aastal ehitatud (proj. Erich Jacoby) sulfittselluloosivabriku kuivatusosakond. Foto ca 1928

03.10.2019 - 8:22

Loe lähemalt

#tbt Põhja Paberi- ja Tselluloosivabriku vaade Tartu mnt raudteeülesõidult, vaade 1920. aastate lõpust

26.09.2019 - 8:30

Loe lähemalt

Mis on see "üllatuslik faktor" , mis aitab tööstressi vältida ja millele oleme oma kvartalis tähelepanu pööranud, loe juba allolevast artiklist https://kodustiil.postimees.ee/6781273/ullatuslik-faktor-mis-aitab-valtida-stressi-ja-saavutada-tooelus-parimad-tulemused

23.09.2019 - 8:35

Loe lähemalt

#tbt Põhja Paberi ja Puupapivabrik Ülemiste mäel tsaariajal

19.09.2019 - 8:21

Loe lähemalt

"... it's the '80s coming back" Ajalugu teatavasti kipub end kordama ning on hea teada, et materjal, mis meilegi südamelähedane , naudib kasvavat populaarsust sisearhitektuuris https://kodustiil.postimees.ee/6778292/asjatundjad-usuvad-et-see-materjal-vaarib-interjoorides-veel-uht-voimalust

18.09.2019 - 15:30

Loe lähemalt

Kas teadsite mida põnevat on KAOS arhitektid meie kvartalisse projekteerinud? "Näiteks ... hõljub uus vahelagi justkui õhus – tegelikult on see riputatud trossidega ülemise korruse lakke – ent nii jääb alumisele korrusele ilus avar ilma postideta ruum." "... Esimesel korrusel,... , on põrandal eksponeeritud ajaloolist tehnoloogilist raudteed." http://www.pealinn.ee/tallinn/fahle-parki-maagia-holjuvate-vahelagedega-metsik-oaas-keset-n245550

12.09.2019 - 10:49

Loe lähemalt

Kuidas ärikinnisvara ökonoomselt majandada? Ikka läbi automatiseerimise ja kuidas täpsemalt, saab lugeda tänu Hearum'ile juba artiklist https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/13662/kuidas-buroopindade-elektriarvest-60-protsenti-kokku-hoida

31.08.2019 - 12:12

Loe lähemalt

#tbt "Rootsi aeg" kaardil - milline nägi välja 400 aasta eest ⏳ Ülemiste mäe veskiala? 1681, Rootsi Sõjaväearhiivi pildil on näha klindi peal nn. Ülemiste mäel olevat asunud vanutusveskit ehk endist kruubiveskit. Nimetatud ”endise kruubiveski” asutamisaega pole teada, kuid Rootsi aja plaanidel (II pilt, 1689) on klindipealse hoonestusena märgitud lisaks linna veejuhtme veemajale ka üht hoonet (nim. vana - alte ja uus - neue veski), mis viib oletusele, et tegu võis olla eelmainitud kruubiveskiga. Viimasel pildil on Härjapea jõe ülemjooksu veskite kompleks. Sinise ringiga tähistatud käsiteldav maa-ala (selle sees paremal Härjapea jõe veemaja), punase ringiga käsiteldava ala klindipealne ehk -äärne hoonestus (linnakanali lüüsimaja all ja veski ülal, nimetatud veski puhul on ill. 5.2. 1689. aasta linnaplaanil eristatud uut ja vana veskit), rohelise ringiga Öfwerste qwarn ehk Ülemiste veski jääb klindi alla. - "Reval nebst Umgebung nach einer Charte des schwed. Fortifications-Lieutenants Samuel Waxelberg von Jahre 1688" S.Waxelbergi kaart 1688.a.

29.08.2019 - 10:18

Loe lähemalt

#tbt Näitame kvartali fotode vahele ka pisut maalikunsti - Pildil on Georg Eggersi aegne Ülemiste paberivabrik, aastast ca 1850. Esiplaanil on Uuslinna pumbajaama hoone. Th. Gelhaari teos, (Tallinna Linnamuuseum)

22.08.2019 - 9:25

Loe lähemalt

Mis on oluline partneri valikuks? - sarnane maailmavaade Mitt&Perlebach OÜ Meie II. etapi peatöövõtja https://arileht.delfi.ee/news/uudised/fausto-capital-rajab-sikupilli-naabrusesse-sammaldunud-ja-apelsinipuudega-arikeskuse?id=87178661

21.08.2019 - 9:37

Loe lähemalt