Mudist tuli majja: Peeter Mudisti 80. sünniaastapäevale pühendatud näitus Postimehe meediamaja galeriis

16.01.2023

Kui ajakirjanik teatab, et ta sai töö juures kunstielamuse, siis midagi head see tavaliselt ei tähenda. Viidatakse kas kraanikaussi kogunenud mustade kruuside installatsioonile või keegi on tekitanud küljendus- või montaažilauale arusaamatu sõnumiga šedöövri, mis läheb ümbertegemisele. Kõrge kunst arvuti tagant intervjuule jooksvat inimest enamasti ei ohusta. Aga võta näpust!

Justkui päeva pealt tekkis Postimehe meediamaja galeriisse niivõrd suurejooneline näitus, et pani ka kõige hõivatuma inimese nina telefonist tõstma. Peeter Mudisti maailm oli majja jõudnud kogu oma hiilguses. Kunstniku 80. sünniaastapäevale pühendatud näitus lummas oma suurejoonelisuse ja mahuga.

«Kui üldse ekspositsioone või ülevaateid teha, siis peaks eesmärgiks olema kunstniku tõstmine,» räägib näituse kuraator Rita Kroon. «Kuna see ruum on peaaegu nagu katedraal, siis oli loomingu tähtsustamine eriti sümboolne ja kunstniku tööd justkui sakraalses interjööris esitatud.» Algul oli kõhklusi, kas tundliku ja uduse maalimislaadiga Mudist sobib ikka kunagise tööstushoone seinte taustale. Tulemus hajutas aga kahtlused ja sai mõjuv. Seda kinnitasid ka kunstnikku tundnud inimesed ja muidu loomingu austajad.

«Ruumile on alles jäänud tema funktsionaalsus ja väljapanek ei sega kedagi,» hindab Kroon. «Nad mängivad intervjuude ja muu taustaga kaasa ning mõjuvad orgaaniliselt.» Aastakümneid kunstinäitusi kureerinud Kroon on enda sõnul loomu poolest kriitiline. Tema hinnangul võib ruumis küll rohelist olla – ta viitab taimedele, mis galeriis kõrguvad ja ripuvad –, kuid need ei tohiks näituse nautlemist segada. «Aga nüüd olen ma juba leppinud,» tõdeb kuraator ja seletab energiliselt, et kõike ei saa surmtõsiselt võtta ning see käib ka näituse koostamise kohta.

Hinnatud kunstniku tööde väljapanek sai koostatud kõiki tema loominguvaldkondi arvesse võttes. Lisaks maalile on esindatud graafika ja skulptuur. Ka ajatelg mängis oma rolli.

«Kõige tähtsamal kohal on muidugi muusad,» iseloomustab Kroon näituse ülesehitust. «Lisaks on maastikud ja žanrimaal, mis tema hilisemas loomingus on rohkem usuteemadega seotud.» Mudistit 30 aastat painanud Parkinsoni tõbi jättis jälje ka loomingusse. Kunstnik pidi teatud perioodil maailma vaatlema lamades – see mõjutas looja vaatenurka, mis oli toona alt üles. Sestap mõjub kõrgusse küündiv näitus lebaja positsioonilt vaadatuna justkui graafiline leht «Kõik on ühtepidi».

Mudisti loomingu väljapanekut ei ole olnud juba ligi kakskümmend aastat. «Eakate kunstnike näitusi ei ole olnud pikka aega, selle tõttu mõjub Mudisti praegune ülevaade taasavastamisena, sest üllatab ja rõõmustab korraga,» arutleb kuraator.

Vaatajaid aga kutsuvad taas väljapanekud, kus kesksel kohal kunstiteosed klassikalises mõttes. Ka Eesti Rahva Muuseum pühendas Mudisti 80. sünniaastapäevale näituse, kus osa töid pärit meediamaja galeriist. Praegu on Tartusse saadetud maalid galeriis asendatud 30 graafilise töö ja 28 uue maaliga.

Väljapanek Postimehe galeriis Fahle kvartalis on avatud kõigile huvilistele, sest nagu kirjutas kunstnik ise oma maali «Pöördub möödujate poole» kaassõna lõpetuseks: kui hing nälgib, ei aita kõhu nuumamine.